Toiduliit: imporditud toidukaupade osakaal Eestis aina suureneb

Toidukaupade import kasvas tänavu esimeses kvartalis möödunud aasta sama ajaga võrreldes seitse protsenti, mis vähendab kodumaiste toodete tarbimist ning ohustab Eesti toidutootmise kestlikkust ja toidujulgeolekut, leiab toiduliit.

Toidukaupade impordi suuremine tähendab, et üha suurem osa Eesti kaupluste riiulitel olevast toidust on sisse toodud välismaalt, samal ajal kui Eesti päritolu toodete osakaal ekspordis pigem kahaneb, ütles Eesti Toiduainetetööstuse Liidu (toiduliit) juhataja Sirje Potisepp kirjas peaministrile ja rahandusministrile.

"Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi on põhitoiduainetest 59 protsenti kohalikud tooted. Sama uuring näitab, et paljudes kaubagruppides on imporditud tooted odavamad, mis soodustab kodumaise toodangu asendumist odavama impordiga ja kaubanduse omamärgitoodetega," märkis Potisepp.

Imporditud toidukaupade osakaal kaupluste sortimendis ja müügis on viimastel aastatel järjepidevalt suurenenud. Kui 2021. aastal moodustasid imporditavad toiduõlid juba 93 protsenti, kaerahelbed 84 protsenti ja kala 77 protsenti kogu sortimendist, siis sarnane kasv on toimunud ka juustu, kohupiima, jäätise ja linnuliha puhul.

Viimastel aastatel on selgelt näha tendentsi, et odavamad importtooted paigutatakse kaupluseriiulitel tarbija silmade kõrgusele, samas kui kodumaised tooted nihutatakse kõrvale või jäetakse sootuks sortimendist täielikult välja, sõnas toiduliidu juhataja.

"Selline praktika vähendab kodumaiste toodete nähtavust ja turuosa ning soodustab odava impordi eelistamist."

Hinnatõus suurendab tarbijate kalduvust eelistada odavamat importkaupa, mille tulemusel vähenevad kodumaiste tootjate tootmismahud, halveneb ettevõtete konkurentsivõime ning seatakse ohtu Eesti toidutootmise jätkusuutlikkus.

Konjunktuuriinstituudi ülevaade näitab, et välismaise päritoluga tavatoodete osakaal riiulitel suureneb jätkuvalt, mis tähendab, et kodumaised tooted kaotavad järjest turuosa ja nähtavust. See kinnitab, et odavam import tõrjub kodumaist toodangut Eesti poelettidelt ning ohustab meie toidutootmise kestlikkust ja toidujulgeolekut.

Eestis kasvasid toidutoodete hinnad aastavõrdluses 9,1 protsenti.

Toidukaupade hinnad on kasvanud nelja aastaga ligi 1,5 korda. 2021. aasta suvel oli Eurostati järgi toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatase 120,5 punkti, siis 2025. aasta suveks oli see tõusnud 177,5 punktini. See tähendab, et toidukorv on kallinenud ligi poole võrra ehk umbes 47 protsenti.

Toidukaupluste müügimaht kahanes neli protsenti. Toidupoodide müügimaht on langenud juba pikalt – 2024. aasta kokkuvõttes oli toidupoodide mahu langus kolm protsenti ning 2025. aasta esimesel poolaastal jätkus langus.

2025. aasta juunis kahanes toiduainete tootmine püsivhindades 5,1 protsenti võrreldes eelmise aasta juuniga. See on otsene märk sektori ärimahtude vähenemisest ja konkurentsivõime nõrgenemisest.

Toiduliit toetab põhimõtteliselt kõiki samme, mis aitavad toidukaupade hindu allapoole tuua. Kui selleks osutub käibemaksu alandamine, on toiduliit seisukohal, et meede peab olema ühtne ja kehtima kõigile kaubagruppidele, et vältida turumoonutusi ja halduskoormuse kasvu, lisas toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

Rahandusminister Jürgen Ligilt ei õnnestunud ERR-il Potisepa kirjale kommentaari saada.